"Kui põllumajandus edeneb,
õitsevad koos sellega kõik kunstid,
kui aga põllumajandus jäetakse
hooletusse, lähevad nurja ka kõik
teised tööd nii maal kui merel"
- Sokrates -
Eesti põllumajanduse ajalugu on tulvil murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, õitses põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1918-1940) ning varustas Euroopa turgusid kõrgekvaliteedilise toodanguga.
Eesti põllumajandus suutis toibuda ka endise Nõukogude Liidu okupeerimisele järgnenud stalinlikust sundkollektiviseerimisest, talueliidi deporteerimisest Siberisse ja motivatsiooni vähendavast tsentraliseeritud käsumajanduse mõjust – 1980ndate aastate lõpus kuulus Eesti paljude põllumajandussaaduste tootmise tasemelt inimese kohta maailma eesrindlikemate riikide hulka.
Kolmas Eesti põllumajanduse poliitiline suurreform 20. sajandil leidis aset 1990ndate künnisel – riiklikud ja kollektiivsed suurmajandid jaotati väiksemateks eraettevõteteks. Kuna väiketalud ei suutnud põllumajandustootmisse oluliselt panustada, Vene turg oli ära langenud ja riigipoolne tõsine huvi põllumajanduse arendamiseks puudus, kujunesid 1990ndad aastad Eesti põllumajanduses dramaatiliseks taandarenguks. Mõningast elavnemist võis majandusharus tunda alles kümnendi lõpul ühistegevuse taastamise, keskliitude ja -ühistute loomise ning rahvusvahelise koostöö intensiivistumisega.
Euroopa Liiduga ühinemise järel on 21. sajandi põllumajanduses tootmise kõrval järjest olulisemaks muutunud keskkonnahoid, toimetulek kliimamuutustega ning kultuuripärandi säilitamine. Eestis on põllumajanduslikku maad ühe elaniku kohta rohkem kui mujal Euroopas, mis annab võimaluse kasvatada põllukultuure nii toiduks kui bioenergia tootmiseks, kinnitades ühtlasi fakti, et siinsel põllumajandusel on tulevikku. Loomakasvatuse lipulaev on endiselt piimatootmine. Kuigi lehmade ja lehmapidajate arv on aasta-aastalt vähenenud, on siinsed piimatootjad viimastel aastatel toodangunäitajate parandamisel ja piima kvaliteedi tõstmisel suurt edu saavutanud.
Eesti põllumajanduse üheks olulisimaks trumbiks on meie laialdane teadus- ja arendustöö, mis toetab innovatsiooni ning soodustab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Põllumajanduse tulevik on tänasel päeval suunatud just nimelt rohelise mõtteviisi toetamisse läbi teadusliku ja infotehnoloogilise lähenemise – täppispõllumajandusele. Täppispõllumajanduse eesmärgiks on süvaanalüüside ja protokollide põhjal optimeerida ressursse ning rakendada väga täpseid külvi-, kastmis-, väetamis- ning pidamismeetodeid.